folaat ja foolhape ei ole sama asi , rasedus ja foolhape

Foolhape on oksüdeerunud sünteetiline vorm folaadist ning folaat on vitamiin B9 naturaalne vorm, mida leidub ka toidus. Folaat, koos vitamiin B12-ga, on vajalik nukleiinhapete ja aminohapete tootmiseks, valkude, rasvade ja süsivesikute normaalseks ainevahetuseks, rakkude taastootmiseks ja kahjustuste ennetamiseks. Folaadi puudus mõjutab eelkõige kiire proliferatsiooniga kudesid – vereloomet, limaskesti, nahka ja luukudet. 8 Vitamiin B9 puudust seostatakse mitmete terviseprobleemidega, kaasa arvatud loote arenguhäiretega, neuraaltoru defektid, südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk, depressioon ja vaimse tervise probleemid. 1 Folaadi küllaldane hulk organismis on eriti oluline enne rasedust ja raseduse esimestel kuudel selleks, et tagada loote normaalne areng. Uuringud näitavad, et folaadi lisandi võtmine (500mcg) enne rasedust võib aidata ennetada beebi sünnidefekte, sealhulgas tõsiseid närvitorudefekte.

Folaat või foolhape on veeslahustuv B-grupi vitamiin (B9). Foolhape on oksüdeerunud sünteetiline vorm folaadist ning folaat on vitamiin B9 naturaalne vorm, mida leidub ka toidus. Folaat, koos B12-vitamiiniga, on vajalik erinevate kehafunktsioonide toimimiseks, näiteks punaste vereliblede ja aminohapete normaalseks moodustumiseks, valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks, närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja DNA sünteesiks. Samuti metüülimine, mis on oluline aju funktsioneerimise, energiatootmise, organismi puhastumise, immuunsüsteemi ja paljude teiste funktsioonide jaoks, sõltub suuresti folaadist. Folaadi puudus on tänapäeval kahjuks üpris levinud ja mõjutab eelkõige kiire proliferatsiooniga kudesid – vereloomet, limaskesti, nahka ja luukudet.

Folaadi defitsiidi põhjusteks võivad olla:

  • ravimite tarbimine
  • folaati sisaldavate toiduainete ebapiisav tarbimine
  • kroonilised põletikulised haigused
  • madal maohappe tase ja sooletikku kahjustavad haigused (tsöliaakia, Crohni tõbi jt)
  • pahaloomulised kasvajad
  • alkoholi liigtarbimine
  • kõrge stressitase
  • rasedus ja imetamine

Folaadi puuduse sümptomid ja tagajärjed võivad olla:

  • väsimus ja energiapuudus
  • enneaegsed hallid juuksed
  • turses keel
  • suu limaskesta haavandid
  • megaloblastiline aneemia
  • naissuguhormoonide tasakaalutus (PMS)
  • loote arenguhäired (neuraaltoru defektid)
  • südamehaigused (kõrge vererõhk, insult, infarkt)
  • suurenenud vähi ja dementsuse risk
  • depressioon ja vaimse tervise probleemid

Folaadi külladane hulk organismis on eriti oluline enne rasedust ja raseduse esimestel kuudel selleks, et tagada loote normaalne areng. Uuringud näitavad, et folaadi või foolhappe lisandi tarbimine (400mcg) paar kuud enne rasedust ja raseduse esimetel kuudel aitab ennetada beebi sünnidefekte, sealhulgas tõsiseid neraaltoru defekte.

Sünteetilise foolhappe lisandi tarbimise ohud

Uuringutes on leitud, et MTHFR geenidefektiga isikutel (kuni 50% rahvastikust) on raskusi sünteetilise foolhappe aktiivsesse metüülfolaadi (5-MTHF) vormi viimisega. Seetõttu koguneb sünteetilise folaahappe lisandi tarbimise korral metaboliseerimata foolhape vereringesse. See võib omakorda mõjutada immuunsüsteemi, täpsemalt NK-rakke, mis on mõeldud tegelema vähirakkudega. Mõned uuringud on näidanud, et suures koguses foolhappe tarbimine võib kasu asemel teha hoopis kahju, eriti kui kehas on avastamata vähirakke.

Folaat, homotsüsteiin ja südamehaigused

Paljud uuringud on tõstatanud, et piisav folaadi tase kehas, kombineeritult teiste B-grupi vitamiinidega, vähendab homotsüsteiini taset, mis omakorda vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Kõrget homotsüsteiini taset seostatakse südamehaiguste suurenenud riskiga. Kaks hiljutist uuringut, mis otsisid seoseid foolhappe lisandi (800mcg) tarbimise ja südamehaiguste riski vähenemise vahel, leidsid ootamatult vastupidise tulemuse – suremus hoopis tõusis, kaasaarvatud vähi intsident (täpsemalt kopsuvähi). Uuringutes, mis on tehtud naturaalses vormis folaadiga (5-MTHF) ei ole selliseid tulmusi saadud. Vastupidiselt on naturaalses vormis metüülfolaati seostatud hoopis vähi vähenenud riskiga. Seega metüülfolaat kaitseb südamehaiguste ning vähi eest, kuid sünteetiline foolhappe toidulisand võib põhjustada probleeme.

Kuidas saada piisavalt folaati?

Parimateks folaadi allikateks on värsked tumerohelised lehtköögiviljad (spinat, Rooma salat, rukola, petersell, lehtkapsas jt), lisaks avokaado, spargel, brokoli, pähklid/seemned, vetikad, idandid ja kaunviljad. Et saada toidust piisavalt vajalikku folaati tarbi iga päev värskeid tumerohelisi lehtköögivilju – lisa neid smuutisse või salatisse. Maitsesta toitu erinevate maitsetaimedega ja söö vahepalaks pähkleid/seemneid. Veel üheks heaks folaadi allikaks on idandatud mungoad, mille maitse sarnaneb värskete hernestega. Folaadid on väga kuumus- ja valgustundlikud, seega tarbi rohelist võimalikult värskena ja keetmise asemel hoopis auruta aedvilju.

Toidulisanditest vali metüülfolaat (5-MTHF) sünteetilise foolhappe asemel, kuna see imendub paremini, maskeerib väiksema tõenäosusega vitamiin B12 aneemiat ning ei kuhja metaboliseerimata kujul vereringesse, mis võib kaasa tuua probleeme. Samuti tarbi folaati koos teiste B-grupi vitamiinidega, kuna nad toimivad koos efektiivsemalt (eriti B12). B-grupi vitamiinide puudust soodustavad suitsetamine, alkoholi ja kohviga liialdamine, mõnede ravimid, ühekülgne toitumine, stress ja kroonilised haigused. Folaadi imendumiseks on vajalik terve soolestik, seega on oluline hoolitseda oma soolestiku mikrobioomi eest. Kui sul esineb erinevaid seedeprobleeme või kroonilisi haigusi on võimalik toitumise abil tervist toetada. Sobiva toiduvaliku leidmisel erinevate terviseprobleemi korral on abiks toitumisterapeut.

Allikad:

  1. Ames, B. N. (2003). The metabolic tune-up: metabolic harmony and disease prevention. J Nutr: 133 (5 Suppl 1): 1544S-85
  2. Scaglione, F., Panzavolta, G. Folate, folic acid and 5-methyltetrahydrofolate are not the same thing. Journal Xenobiotica. Volume 44, 2014 – Issue 5.
  3. Pietrzik, K., Bailey, L., Shane. B. Folic acid and L-5-methyltetrahydrofolate: comparison of clinical pharmacokinetics and pharmacodynamics. Clinical Pharmacokinetics. August 2010, Volume 49, Issue 8, pp 535-548
  4. Bonaa, K. H. et al (2006). Homocysteine lowering and cardiovascular events after acute myocardial infarction. N Engl J Med; 354(15): 1578-1588.
  5. Ebbing, M. et al (2008). Mortality and cardiovascular events in patients treated with homocysteine-lowering B vitamins after coronary angiograpy: a randomized controlled trial. JAMA; 30(7): 795-804.
  6. Hubner, R. A., Houlston, R. S. (2009). Folate and colorectal cancer prevention. Br J Cancer; 100(2): 233-239.
  7. Troen, A. M. et al (2006). Unmetabolised folic acid in plasma is associated with reduced natural killer cell cytotoxicity among postmenopausal women. J Nutr; 136(1):189-194
  8. SYNLAB. Folaat. Kasutatud 30.05.20. https://minu.synlab.ee/toode/folaat/
  9. AbdRaboh, N. R. et al. Prevalence of methylenetetrahydrofolate reductase C677T and A1298C polymorphisms in Egyptian patients with type 2 diabetes mellitus. Egyptian Journal of Medical Human Genetics. 2013;14(1): 87-93.
  10. Healthline. (2020) Folic Acid: Everything You Need To Know. Kasutatud 30.05.20. https://www.healthline.com/nutrition/folic-acid#benefits-uses

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga